Kunstnikufilmide programm: I osa

Eitan Efrat ja Sirah Foighel Brutmann loovad koos audiovisuaalseid teoseid, installatsioone ja performance’eid. Nad elavad ja töötavad Brüsselis. Sirah’ ja Eitani praktika keskendub liikuva pildi performa­tiivsetele aspektidele. Oma loominguga soovivad nad pöörata tähelepanu liikuvate ja liikumatute piltide lugemisega seotud ruumilistele ja kestuslikele potentsiaalidele, samuti aga vaatamise ja ajaloo suhetele, narratiivide ja mälu ajalisusele ning pildiloome materiaalsetele pindadele. Nad on esinenud duonäitustel kunstipaikades nagu: Kunsthalle Basel; Argos, Brüssel; CAC Delme; ning grupinäitustel: Argos; Museum für Kunst und Gewerbe, Hamburg; Portikus, Frankfurt; Jeu de Paume, Pariis ja STUK, Leuven. Filmifestivalidel: EMAF, Osnabrück; Atonal, Berliin; Doc Lisboa; Oberhauseni filmifestival; Rotterdami filmifestival; Les Rencontres International, Pariis ja Berliin; New Horizons, Wrocław; Images, Toronto; 25 FPS, Zagreb. Sirah ja Eitan õpetavad praegu School of Graphic Research’is (ERG) Brüsselis.

João Pedro Rodrigues on pärit Lissa­bonist. Pärast bioloogiaõpinguid Lissaboni Ülikoolis asus ta õppima Lissaboni filmikooli. Filmi­tegijana sai tema karjäär hoo sisse 1997. aastal 54. Veneetsia filmi­festivalilt, mil tema lühifilm „Parabéns!“ pälvis žürii eri­­auhinna. Samal aastal valmis ka kaheosaline dokumentaalfilm „Esta É Minha Casa“ ja „Viagem à Expo“. 2000. aastal tegi ta oma esimese mängufilmi “Phantom”, mis osales 57. Veneetsia Filmifestivali ametlikus võistlus­programmis. 2005. aastal võitis ta filmiga „Odete“ mitmeid auhindu, sealhulgas Cinémas de Recherche äramärkimise Director’s Fortnight’ilt Cannes’is. Cinéfondation valis tema mängufilmiprojekti „To Die Like a Man“ 2007. aasta L’Atelier Cannes’i programmi ning see linastus 2009. aastal.

Dani ReStack on Ohio Ülikooli kunsti­dotsent. 2009. aastal omandas ta magistri­kraadi Bard kolledžist filmi ja video erialal ning 2003. aastal magistrikraadi Chicago Illinoisi ülikoolist visuaalkunsti alal. Tema ühe-kanalilised videod on linastunud muuhulgas Rotterdami rahvusvahelisel filmi­festivalil, PS1-l, Chicago Underground Film Festivalil, Lincoln Centeris ja Anthology Film Archives’is. ReStack enda loomingust: „Ma näitan oma reaalsust, aga ma ei pea oma töid päevikulaadseteks, sest kasutan kaa­merat maailma mõistmiseks, mitte lihtsalt selle jäädvustamiseks. Lisaks ei pea ma end ainulaadseks, mis tähendab, et vaataja võib end minu kogemuses ära tunda.“

Sheilah Wilson ReStack sündis ja kasvas Caribou Riveris Nova Scotias ning on praegu Denisoni Ülikooli fotograafia dotsent. Tal on bakalaureusekraad NSCAD’i ülikoolist ja magistrikraad Goldmithsi kolledžist. Viimasel ajal on ta tegelenud projektidega, mis uurivad ajaloo, lugude ja maa vahelisi seoseid. Ta kasutab fotograafiat, videot ja teksti performatiivsete ja dokumenteerivate vahenditena, et uurida narratiivi ja kujutiste vahelisi seoseid.

Liina Siib on kunstnik ja filmitegija, kes elab ja töötab Tallinnas. ÕppinudSaanud graafikat ja fotograafiatahariduse Eesti Kunstiakadeemiast, on ta oma erialaseid oskusi täiendanud ka Londonis, New Yorgis ja San Franciscos. Paarikümne aasta jooksul on ta teinud eksperimentaalseid, dokumentaalseid ja lavastuslikke videoisid ja lühifilme, mida on peamiselt esitatud installatiivsetestsiooni ja laiendfilmiina kunstikontekstides isiku- ja grupinäitustel. Teda huvitavad inimeste igapäevasedelu praktikad ja sotsiaalne ruum. Liina Siib tegeleb teemade, karakterite ja situatsiooni­dega, mis jäävad sageli märkamatuks tänu oma igapäevasusele või mis on vaigistatud ja ignoreeritud. 2011. aastal esindas tema projekt „Naine võtab vähe ruumi“ Eestit 54. Veneetsia kunstibiennaalil.

Tõnis Jürgens on kunstnik ja kirjutaja Tallinnast. Ta omandas bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolist kultuuriteooria erialalt ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemiast uue meedia erialalt. Lisaks on ta õppinud aasta aega ka Praha Kunsti-, arhitektuuri- ja disainiakadeemias (UMPRUM). 2022. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti stipendiumi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia dokto­rantuuris ja töötab samas külalisõppejõuna. Tema loomingulise uurimuse teemadeks on muuhulgas jälgimiskapitalism, digitaalsed varemed ja apofeenia ehk tähenduse nägemine juhuslike seoste vahel.

Laida Lertxundi on kunstnik ja filmitegija, kes jagab oma elu ja tööd USA ja Baskimaa vahel. Sidudes kontseptuaalse jäikuse sensuaalsete naudingutega protsessis, mida ta ise nimetab Landscape Plus’iks, tõmbavad tema filmid paralleele maastike ja kehade, kui naudinguid ja kogemusi pakkuvate paikade vahel. Tema filmid on linastunud mitmetel festivalidel, sealhulgas: Locarno, New Yorgi filmifestival, Rotterdami rahvusvaheline filmifestival, Londoni filmifestival, BFI, TIFF Toronto, Gijón, San Sebastiáni ja Edinburghi filmifestival. Ta on professor École Nationale Supérieure des Beaux-Arts de Lyon’is ja Universidad del País Vascos.

Ren Ebel on kunstnik ja kirjanik Californiast Los Angelesest. Ta töötab multi­distsiplinaarselt, kasutades nii videot, heli, teksti kui joonistusi. Tal on bakalaureusekraad filmi- ja videokunsti erialalt California Ülikoolist San Diegos ja magistrikraad visuaalse kunsti alalt ArtCenter College of Design’ist Pasadenas Californias. Tema kunsti on näidatud Gattopardo galeriis, DESCALE’is ja Now Instant Image Hall’is Los Angeleses, Spectacle Theatre’is New Yorgis ja Azkuna Zentroas Bilbaos Hispaanias. Tema kirjutatud ilukirjandust, esseesid ja kunstikriitikat on avaldatud väljaannetes nagu Artforum, Frieze, Mousse, X-TRA, Public Parking ja Nativa, ning näituse­kataloogides kunstipaikadele nagu Gattopardo galerii, OPAF, La Taller Gallery ja Artspace Aotearoa.